Hoiu-laenuühistu
Mis on hoiu-laenuühistu?
Hoiu-laenuühistud tegutsevad ühistuliste finantsasutustena. Nende mõte on finantsreenuseid pakkuda oma liikmetele. Antud finantsteenused on suures osas sarnased tavaliste pankade pakutavatega, kuid siiski on neil ka omad erinevused.
Kõige olulisem tegur hoiu laenuühistute puhul on see, et nad tahavad pakkuda oma liikmetele võimalikult odavaid finantsteenuseid. Seevastu on tavalistel pankadel eesmärk pigem ise kasu teenida klientide rahakoti arvelt.
Hoiu laenuühistute struktuur on loodud olema läbipaistev. Ühistu liikmed ise valivad omale nõukogu ning viimane määrab ametisse hoiu-laenuühistu juhatuse. Üldkoosolekul saavad liikmed ühistu juhatuse poolt ülevaate selle kohta, millega ühistu tegeleb.
Hoiu-laenuühistud kuuluvad nende liikmetele. Kõik liikmed on ühistu omanikud ning saavad osa ühistu kasumist. Tihtipeale aga kasumit ei jagata laiali, vaid kasutatakse hoiu laenuühistu parendamiseks.
Iga hoiu-laenuühistu liige saab osaleda ühistu asjade otsustamises ühe häälega. Seda olenemata sellest, kui suur on tema panus ühistu kapitali.
Hoiu-laenuühistud on aina enam kaasajastumas. Peamised teenused, mida hoiu laenuühistud pakuvad on laenud ja hoiused. Järjepidevalt pakuvad nad ka rohkem muid teenuseid, sealhulgas finantsnõustamist, garantiisid, faktooringuid ja liisinguid.
Hoiu-laenuühistu üks peamisi eesmärke on aidata oma liikmetel rahasuhteid korras hoida. Selle tõttu nõustatakse ka selle liikmeid, et nende finantsilised väljavaated oleksid parimad.
Tartu hoiu-laenuühistu
Üks tuntumatest hoiu laenuühistutest Eestis on Tartu hoiu-laenuühistu.
Tartu hoiu-laenuühistu omab reservi kullast ja välisvaluutast, mis on mahus umbes 10-15% hoiustest.
Tartu hoiu laenuühistu tegeleb peamiselt hoiustamise, liisingu, kindlustusvahenduse ja majandusnõu andmisega.
Ühistu liikmete omavahelisteks tehinguteks on kasutusele võetud ka Eesti Veksel.
Ühistu ajalugu
Tartu hoiu laenuühistu asutati 31. märtsil aastal 1902 ning see kandis nime Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus. Asutajate seas oli ka Jaan Tõnisson ning otsus tuli Eesti Põllumeeste Seltsi poolt.
Veidi vähem kui 40 aastaga kogunes Tartu hoiu-laenuühistusse üle 5000 liikme.
Hoiu laenuühistuid hakati looma Tartu hoiu-laenuühistu eeskujul veelgi ning 1940. aastaks oli kokku 215 ühistut üle terve Eesti. Lisaks neile oli olemas ka 1 keskühistu. Kokku oli ühistutes selleks ajaks pea 83 000 liiget. Sellel ajal ei olnud levinud ainult rahaühistud, vaid ka kõiksugu muud ühistud, näiteks kindlustusühistud, tarbijaühistud ja masinaühistud. Üle poolte ühistutest olid siiski rahaühistud. Olemas oli Eesti Ühistegevuskoda ning Eesti Ühistegelise liit ning need moodustasid kõikidest ühistutest tihedalt koostööd tegeva terviku. 1941. aastal liideti osad natsionaliseeritud pangad üksteisega ning seoses sellega sai ka Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus liidetud AS Kauba Pangaga.
2006. aastal otsustati tekitada taas sarnane rahaühistu nagu see algselt oli olnud ning siis loodigi Tartu hoiu laenuühistu. Sellele loodi juurde ka tütarettevõte, milleks oli Lõuna Kindlustusmaakler.
2011. aastal hakati tegema Nõmme Raadios üldharivaid Ühistusaateid. Samuti hakati välja andma Ühistulehte. Kasutusele võeti Eesti Veksel. Sel aastal hakati pakkuma ka garantiisid ning faktooringut.
2012. aastal ilmus Tallinna Televisioonis eetrisse Ühistegevuse pooltund. Loodi ka ühistu Youtube kanal.
2013. aastal loodi Ühistukooli saade Nõmme Raadios. See kujutab endast loenguid majandus- ja ühistegevuse teemadest.
2014. aastal loodi mitu tütarettevõtet, esimene neist, mis kannab nime Eesti Ühistuenergia OÜ, tegeleb taastuvenergiaga. Asutati ka Ühistu Õigusbüroo. Loodi Tartu Eesti Masinaühistu ja Vastastikune Garantiiühistu.
2017. aastal sai alguse tütarettevõte AS Ühisarveldused.
Tallinna hoiu-laenuühistu
Tallinna hoiu laenuühistu loodi aastal 2010. Samal aastal tuli ühistule liikmeid kokku 142, mis praeguseks on kasvanud üle 2000. Selle eesmärk on osutada oma liikmetele teenuseid ühistegevuse kaudu. Ühistu on mõeldud nii juriidilistele kui füüsilistele isikutele.
Peamised tegevused Tallinna hoiu-laenuühistu puhul on hoiuste kaasamine ning hüpoteeklaenud.
Hüpoteeklaen
Tallinna hoiu-laenuühistu hüpoteeklaen on mõeldud kasutamiseks mistahes eesmärgil. Tagatiseks on vaja seada hüpoteek kinnisvarale.
Laenusummaks pakutakse 5000 kuni 500 000 eurot ning selle tagasimaksmise saab jaotada 20 aasta peale. Lisaks on võimalus laenu pikendada. Laenu rahaline väärtus saab olla maksimaalselt 90% kinnisvara väärtusest.
Tagasimaksegraafik on võimalik valida väga paindlikult. Olemas on tavaline annuiteetgraafik, aga võimalus on ka maksta igakuiselt ainult intressimakseid ning laenuperioodi lõpus tuleb maksta terve laenu põhiosa korraga. See aga pole kõik, sest võimalik on teha ka erigraafikuid poolte kokkuleppel.
Laenu võtmisega kaasnevad ka mõningad kulud. Ühistu liikmeks astumise tasu on 10 eurot ning tuleb maksta ka füüsilisest isikust liikme osamaksu, mis on minimaalselt 30 eurot, kuid selle suurus oleneb laenu suurusest. Laenusumma ei saa olla suurem kui 20 kordne osamaksutasu. Lisaks veel iga hüpoteeklaenuga kaasnevad kulud: lepingutasu, notarikulud ja riigilõiv.
Hoiused
Tallinna hoiu laenuühistu pakub mitmeid erinevaid hoiuseid, mille saab välja valida oma soovide ja vajaduste kohaselt. Kõigil on erinevad intressid, perioodid, summad ja muud tegurid. Täpsemalt on võimalik uurida nende kodulehelt.